Täna rändasin ühest Annelinna majast teise,
sama kopitanud ükskõiksus,
samad purunenud südamete trepikojad,
samad kehad aga uued hinged.
Täna istusin üksinduses ja see oli hea,
oli hea näha mõjutuste tegurit,
oli hea tunda armastuse väge,
mis sest, et kontakt on puudu,
mis sest, et kaotuses leidub võit.
Üks uks sulgub, kolm avaneb.
Valikute jõgi, kus meie
kui kivikesed, voolu murdeks.
Kord voolab kõik jälle üheks
ja siis oleme siledaks lihvitud.
Maailma lõpus sulame ühte
aga täna hoiame üksteise mälestust
ja see on hea.
No comments:
Post a Comment