kui elu näljas vihmapiisk,
kes vooland kevadesse,
kui nägijale meenutus,
õhtu kaskede vahel,
roheline silitus,
päikesepaiste,
pildusime leiba kõrgele õhku
ja avasime suud võõrale,
palun veel,
sa heeraldina ellu toodu,
kui kaks silma sauna räästas,
pese mu selga,
ma tulen tasase tulena,
kambrilukud avatud,
kardinad akendel,
õhtu vajub sinise tumedusena,
veed on jäätunud,
tuul lõgistab aknaruute,
maailm nagu loode,
kui palju veel?…,
meie isade patte,
sa looja mõõtu…,
kanna mind enese hinge,
kus õhku joonistatud…,
me voogame,
nüüd kokku.
No comments:
Post a Comment