Nec deus intersif…,
kui koorin su kaltsud,
ei aega enam härduseks,
su ihu on roosipõld,
las sadagu me iha vihmad,
kui rööpad rinde poole,
ma kappav kindral,
kui tuiski sinu silmist,
torm mu südamest,
me tulnud vabadena,
kõngema,
see ase saand me…,
kõnnumaaks,
Post equitem sedet atra cura,
nüüd nad tulid salaja,
neid kes hüüti…,
meie hinged,
et kole oli paluda,
ma rohkem teadsin haarata,
kui varajasi õunu,
veel liiga kõva koorega,
sa hammustasid,
sa imesid…,
üht musta muret hoolega.
No comments:
Post a Comment