kui planeetide liikumise
ja uduse Magalhaesi pilvega
me äratasime…,
maailma võimalikkusi,
need säravate silmade koor,
kui valgus murdes prismast,
kui vikerkaar,
rohkem ei ütle.
*
Sa uue tuule salapärane sosin,
kui müstiline pune,
me peade katmata rätt,
ühise hommiku auraval saial,
nisu valge,
valgem su nahast,
mida puudutada…,
sa ütled ütlemata.
*
Nad panid vaasi lilli,
neil olid näod peas,
tutvusid igal korral
esimest korda
ja nad meenutasid
Meid.
*
Kodu oli soe paik,
seal me olime,
enne kui tulevik tuli.
No comments:
Post a Comment