just siis kui masin oma virvatulukesi ilmutab,
vaatab oma kurvitsa-silmadega öhe,
kingakabjad ootevalmis,
lips seniilselt ees
ja annab takka,
ikka valgusega ühte sihti,
torujad huuled viisita viles,
aga torm hinges ja hingetuses,
Russalka juures pöörab ta paremale
ja kaob merre, Gatsby rohelise tule poole,
just nagu,
hommikul uudistes:
keeldub diktor naeru peletamast:
"keegi juhmard on ujunud Pärnu lahe suunas."
"läbi pideva kommunikeerimise saame ka …
ma ei tea … ei ole hullu."
hiljem Kukus võtab ta märjad riided seljast
ja ulatab võõrale,
võtab vastu rahanutsaka
ja astub kerglase sammuga
võidusamba suunas,
vanal raipel
osad ruudud jälle kustu,
seleta seda siis kordnikule.
No comments:
Post a Comment