Kiviak ehk hinge ära andmine ja sellest tingitud atroofia

näsad – suured ja tugevad            eluajal tegid liiga,

liiga palju liiga,            aga surmas pidi kõik õndsaks saama!

                    

                    vabaks lausa,            et poliit-luule

                                                     saanuks selle hümniks,

                                                     nädalalõpp ohetu...,

                    vabaks lausa,

liiga palju liiga,             aga surmas pidi kõik õndsaks saama!

II

– enne ühte,

keda hüüti "Nimeta ratsanikuks", kelle hobune,                     oli

                                                                             turi ja kõik,

olnud linnutaoline korjus,                        hapendatud hülge nahas...,

                                           väikealk vist,

see hüljes, kes oli näinud virmalisi,                    rohelised...,

nagu maa, millel kõnnid,

nagu oht millel puhkad,

nagu valu,                                        mida ei anna leevendada...,

see teadmine loost ja selle lõpust,                       kabel – 

sihvaka torniga,

pärast

neid lauseid 

märkasin silme ees pöörist –

tähe-

lepanuväärne, tähed kõik omasoodu, kosmilises määratluses,

meister ja kuldne sirkel,                                  aga ohutu,

                                        nüüd klaasvitriinis,

selle jumala surm!

keda meie hüüdsime inimeseks...,