Thursday, November 23, 2017

Meie elus on enamat

Niiskete juustega naine. Punased pruntis huuled ja
tajudeta silmad. Pisarakujulised prillid, mille
klaasidel ohu märk – tume kogu sihtimas. Moment.

Klientuur kuulis rannalt karjatust. Potisoenguga 
mees väänas Fordile 100 sisse ja lahkus sündmuskohalt.
Selle soengu lõikas tema ema taignapotiga, jättis veel
sälgugi sisse. Äravool. Selle soengu all on udukuppel.

Naisel olid niisked juuksed. Nüüdsest punased ja
väsinud. Naine armastas seda meest. Armastas tema
soengut ja vahvust. Armastas ennast natukene rohkem.

Hommikuti äratas raadio 2 ja aatomkell. Ehitajad
kuulasid sakste suvelaule. Ehitajad tellisid õhtuti
viis õlut saekaatrimeestele. Õhtuti mindi koju kui
vedas ja taignarullidelt kuulati virisemist. Pärast
sporti vaadati uudiseid ja nähti potisoenguga meest
ja pisarakujuliste prillidega naist – samu uudiseid
mida nägime mina ja sina. Uudistes oli staatika.

Täna on segasaunas samad uudised aga võõraste
inimeste suust. Mõni nagu sina ja mina räägime
luulest ja mööblidisainist. Mõni nagu sina ja mina
räägime armastusest ja andestusest. Uuest kodust,
mis täitsa meie oma. Meie uudised on elust enesest.

Meie elust.


No comments:

Post a Comment