Ühele tänasele on kõlanud kell ja väikeste
murede pidev surve, kuid survele saab
vastu ainult surve.
Ühel tänasel on homse ja eilse vahel
keeruline ehitada enda kuju, kui hetke ainumast kantsi.
Kui kõrguvate uskumuste saledat palki, mille
najal võib inimkonna talveunest ärganud karu
end sügada.
Mille külge seotakse patuta priiskavad ja mõnuta oigavad.
Mille peale kraabitakse armastuseta armastajate
nimetähed, mis kattuvad teiste sarnastega.
Millel põletatakse kõik kõrgema vaimu edevamad
võrdkujud.
Maagilisel tunnil keeratakse tänane üle võlli
ja panustatakse talle kõik tegemata ja tehtud teod,
sest teisi süüdistada on alati kergem ja vastutus
on pidevate päralt.
Vastusteta vastutus nõuab enneaegseid küsimusi
kui kõige kallimaid lihvimata pärleid
sügavikest mille nimesid ei suuda välja öelda
ka kõige jumalakartmatum.
Kartmatute päralt võib olla maine kui arale
saab osaks ajatus, sest arg on hinnanguga vaene
ja kõigest väsinud kartmatu.
Tänasel on üks ainumas kohustus enda ees –
olla siin, olla täna, olla hetkes.
No comments:
Post a Comment