Veel mõned hetked tagasi vaatasin ma kaugele
ja nägin kõike nii lähedalt. Sellest hoolimata
valetasin ma end pimedaks ja nõudsin vastuseid
tühjuselt. Miks? Kellega? Kuidas? Millal?
Kustunud truuduse mälestus on tumedam
enne ja pärast selgust võib kahetsus olla igavik.
Kodu ilmus läbi mõistukõnetuse ja hulk paradiise
sai endale aia ümber roosipõõsastest. Sirge seljaga.
Lehed on hakanud jälle langema ja kõik eelnev
on mõnele liiga keeruliselt lihtne. Tõlkes võib kosta,
et kuum mõte on loonud meist orjad ja isand dirigent
veab läbi õhu meie elude meloodiat. Trummid ja trompet.
Pole saladus, et poisikesest on saanud mees ja turul
pole näha ühtegi looriga naist. Metsas istuvad pärgade-
punujad ja itkevad. Kuhu jäi luuletaja hing, et läbi
varju punub lauseid kurbuse mask? Kuhu jäi hing?
Täna võib näha iga mehe taevas tungalt. Põleb ta
tuhande kaotatud armastuse leegiga. Põleb ta tuhat
igavikku. Kõik mis kadunud on alati leitud. Kõik.
No comments:
Post a Comment