kuhu kadus sinu kallistuse soojus ja mõnulev kergus
kuhu viskus ohverduse tuhk
kuhu keelas vaadata masenduse tappev teravus
kuhu uskus sinu ihade vahe tera
kuhu uhtus armastuse soolane laine
kuhu vahtis igatsuses nutja
kuhu peitis end mineviku tuline torm

ja siin me oleme enestest vanemad
ja siin me leiame enestes üksteist

harjumises kohaneb hing suletud silmadega
harjumises kohaneb hing vabandustega

libises käest viimase naise silitus
libises käest kaotuse kibe valu

siin seisab äratatu
siin seisab arganu

kaunist päeva