Kuulda kuidas sahiseb üksiku lehesüdame
langemine varasügisesse külma.
Kuulda kuidas sind enam minu lehises
säutsumas pole.
Kuulda kuidas minu toast kostab
emotsionaalseid viise läbi mälestuste
tasandamiste.
Sina oled endiselt külmalt sinine
ja varjatult armastust täis.
Ma tahan uskuda meie olemise
kõikvõimsusesse.
Tuhat päikest.
Tuhat kuud.
Tuhat murdmata noorusäikest.
Tuhat lahkumata sind.
Nii soovin ma olla.
No comments:
Post a Comment