ja ronida puude okstel ja tore oli
isegi kukkuda ja pisut nutta.
tore oli tunda tegu-tagajärge
ja järgmistel kordadel ennetada valu.
oleks see tunne ainult säilinud
enne kui pilgud teineteise poole pöörasime
enne kui selle kulu põlema panime
ja leegid üle meie võimete piiri kasvasid
enne kui lapsealastuses vihmatants
kõik lõpuks kustutas.
kas sinagi mäletad seda metsatukka
kuhu jooksid maailma eest varju?
seda kribin-krabina alkoovi
see sama metsatukk kaisutas sind
ja kaitses.
see sama metsatukk mis nüüd makulatuurina
sinu riiuleid täidab.
selline on minu elu tegu-tagajärg.
No comments:
Post a Comment