Yugen

su suu ja silmad, nende vesi,

kardetud elevuse vaprus, 

kui täitununa su keha, 

tantsimas keset tuba,

libe varjamatus pelgab kõnevõimet, 

kaisutab sind sõnadega, 

nüüd vaikus, kui iha esimene laps, 

taastuv vereringe, 

ära heida hinge, 

me tuleme taas, 

ja taas, 

ja taas.