neid sa näed taeva palgeil,
su taevaks on hinge sinine,
aerutavad pilveräbalad,
kõik kostetud armuavaldused,
edamame oad tühjal taldrikul,
violetsed taustad öistel nägudel,
su murdjaks musti koeri,
mu prohvet on tuliste taldadega,
tema tõestab õhtu vorme,
tema annab nimetusi ja võtab valu
ja kaotab enesest pimeda osa,
sinagi vist oled mu prohvet,
sinagi oled emanatsiooni valgus,
mäletad seda roostet ja tähepuru,
kõnd meistri aias,
roosid kõik pahupidi,
pärast vihma ja unistusi,
pärast teiste pooluste reisi,
mõnus muusika kõrvus,
odavad lelud taskus,
liiv ja lehed heljumas aurava tee kohal,
selliste iludega me mängimegi,
kui kõnnime taeva lastena ilmamaal.
No comments:
Post a Comment