Preeria magistralis

 "The Blu king, his kingdom gone"

– Unknown

võluvate päitsete hulk, ükskõik kui võlu,
ei kata selle ikke nürisust,

stamp ja selle laused, sõnad ohvrianni suus,

enne kui nuga kõrile asetatakse,

sealt voolab see miski, esivanemate kood,

palju palutud taevariiki,

nende deemonitel nimesid kanda:

armastus, igatsus, iha ja kadedus,

naerata ometi ja ära pelga,

ainus viis lõppeks on otse läbi,

*

täna tuiskas esimest korda,

polnud veel sadamagi hakanud,

kui juba tuisk,

ema läks poodi pirukate järgi,

jäi lapsest ilma – nurisünnitus,

*

kes kannatab see kaua elab, kas

mäletate sõnu, mis vorminud on eluolu

olukorda,

kes teab, see kaua elab, nüüd

on uued ruumid, ostetud laenatud leiva 

ja taara eest,

pudel ja selle mõju, DeLoreanina nurgas,

mälestuste kalk,

*

Liivil oli suur, naised ütlesid,

keeled villis, 

saun oli üle köetud, 

ta oli linnast ja tal oli külm,

*

psühhopaadi ja sotsiopaadi erinevus

on paadis,

ühes istub Hemingway vaim,

teises tema kassid,

*

kaleidoskoopiline,

rohkemat ei ütle.