kaua-kujuv ,
see paljut viisi unest andev, et sünnin jumalate kuju!
>
Jaa - sa näed mis kustutanud tuult ja tule,
ei keegi siia valda tule
ilma kutsumata!
<
Peale filigraansust, poeeti, see kes asund
pahtliga polsterdama nõidumise maketti,
nüüd kõik maketi sarna: vikerkaare pidu
Tartu raekoja platsil, õhtu kuma laiaeendelisel välul,
tuuleta kask tantsisklemas lehtede kees,
suur surm kraapind mündilt katte, palund
vanadel ja vaestel võõras keeles “call it”,
ja miskit veel, millele sõna ja näppu sa peale
ei saand panna -
Ta näeb sind ja su vastik-värdjalikku
ohvrikeha!
)
Kuu on sirp, tal naeruks kurrud araabia peninsulas,
silo põleb kuumuse kütkeist,
need on maandamise võhumõõgaväljad,
kui ei tea ülemist alumisest ja alumist
ülemisest!
(
Joodid ja plastiktopsid, kohvisulane märja ja tumeda
nahaga peatunud selle ees, kes kunagi oleks piitsa andnud.
Nüüd on vabadus mõnede piitsaks,
udus köhib vanadus alp, andele, andele!
?
Küsija suu peale ei lööda
kui küsijale antud aju,
see aga pole kiiduväärt
conondrum!
No comments:
Post a Comment