Uus maailm

Mina olen madu, harali keelega,

olen lõvi, selle savanni kõvem!

Mina olen kuu, selle pimedam pool,

olen Päike*, kodu sinu silmis.

Olen maelstrom, paat mille rebin kisku,

olen tuul, kui surma seeme!

Mina olen talv, selle kustuv igavik,

olen nägu, paistes ja joomane!

Olen vaesus ja kurb, selle mannetu hingitsus,

olen isa peksupoiss ja vihavaen,

potent motherfucker, seda olen ka!

Keevitaja kusagil, lastekodu, selle kortsus seinad,

viin ja selle igav spirit, I’m a bitch, I’m a mother!

Olen must leib, selle tuline igatsus eestlase südames,

kaugel maal, olen kauge maa.

Olen vedel ookean, kuu kui surub, 

tasane ja mõni targu, metsik kui tarvis!

Mina olen aastaaegade vaheldumine,

stress ja vindumine, külmunud vili, 

hambaarst ja murtud hammas, sünd,

imik, kes viimase kõrva tupe vahelt saab,

olen õhk selle kopsus, nüüd uus, nüüd taas!

Mina olen sealmaal, kus maad ei ole,

olen teadjate nähtamatu, olen vahetu ja vale.

Mina olen tõde!

Rohi, mis on roheline, olen mina,

sitasitikas sitapalliga, egiptlane sitaste põlvedega,

jep, seegi olen mina.

Olen transa, kelle tööpäev on lõppend, 

nende laste kisa, keda ta ei tahtnud,

tema kuulme auk, kõik siin olen mina!

Ja lõputuse lõpetuseks olen ma

mitte keegi, mitte miski olen ka!

Olen uus maailm, see siin!

Olen Mina!