teisel klaasist koolnusilma andev,
kui koobas peatsi loodus-usku,
seal kasvanu on hernetaime, mis
kroonitule kuningat ei manu, tal
puudu voorusest ja ainest,
sest kodutallu jäänud tanu,
reeturite hale on teise reeturluses näha valet
ja öösi omaette kurba lustund,
ei keegi seda allu, kui kurval
vimmal sõna varuks, see leek on kustund,
mis teise parema, hüva leegi sarna,
kui panin oma jope kuski mujal,
täitsa teise varna!
No comments:
Post a Comment