paelad, dünaamiline pilk rebimas kihte mehe kordsuselt,
üksindus peaaegu läbimatu, saanud läbituks,
et kõigest millisekundi jooksul tingida
oma surma hinda,
selle elu nimel, mida paljud otsijad on soovinud,
need, kes vagadust ja selle põhimõtteid ei vaja,
kuigi üksüheselt pole mõistmine
end nende juuste alla kinnitanud,
kui ta avas end mehele, naisele,
sellele, kes seisis tema ees, kui vääritu,
kui paljunäinud, kui seltsiv oma tarmukuses,
konfliktne inimsugu, see esindaja, kelle ridadest
on heidetud teisigi mehesorte,
seal heitmise janus ja hetkel,
kostis hinge salasüvikust kume heli,
mõni kuppel ja kell selle all, kume heli,
mõni torn ja kõla selle kohal, kume heli,
mõni avarus ja mõistmine selle vahel, kume heli,
selline mida sünoptiku heaperemehelik
ja samas valelik grimäär ei näita, ei kosuta,
ei jaga oma seltsilistega,
vaid selleks, et lahkuda selle sama avatusega,
millega kord siseneti ruumi.
No comments:
Post a Comment