et pärast Düreri protesti ja selle mõju autorile,
saavutas ta seda, mida mõned on nimetanud
nirvanaks, valgustumiseks, õndsuseks.
Siiski pole siinkohal tegemist millegi teaduslikuga,
õnneks sellisest kultusest ollakse üle,
neile kes aimatavuse ja näivuse, nõivugi ees,
sulgi kobrutasid, sopsutasid,
leidsid oma teadmiste kuldmuna
loobumuse oskusest.
Tahan nimelt väita, et see, kes andus ekspertide
ja ekspressionistliku vabanemise kiivusesse,
sai seda, mida oli küsinud:
Päikeseloojangu tee ehk imperium in imperio.
Allasurutud ja segregatsiooni tähe all vandunuid
tabas huku asemel vabanemine, kui nad,
nemad, kes vallutasid vaid eneste tarvis ja enesest,
tegid seda sellise aplombiga, mida poldud nähtud
vabadusvõitlusest saadik.
Külm ja kõle talv oli soe vaid nendele,
kelledel varuks vaimulõikust ja nõrkuse asemel haavatavust,
nendele, kelle kodu asus neis endis,
südame vasaku korvikese esimeses padjas,
just enne isiku igiliikuvust.
Meie, kes me siinkohal märkisime tema valgustumise
tagamaid ja põhju, keeldusime uskumast,
et veel enese muutusest saab muutuda maailm,
nõiv veel paljutõotav, lubav, kui muidu,
ehk veel teisigi selliseid sai,
ehk sai neid palju.
Ja vabadus oli nende värv.
No comments:
Post a Comment