400

Oli aasta 2016. Aasta nagu iga teine.
365 päeva ja enamus neist ununenud.
Ununes endine. Ununes see kallistus,
mille väärtust mõistan kümnete
aastate pärast. Ununes vajadus olla
vajatud. Ununesid skaalad ja märkmed.
Punktid oma parimatele. Ununesid
valud ja vaevad ja ussisõnad kõigi
lahkete suust. Ununesid rõõmud ja
hõisked enne tulist laviini. Enne lõppu.

Esimesel jaanuaril ehk ununeb ka
sinu moondunud keha ja vaim.

Mälestuste hallis hoian sinu sära luku
taga. See kont pole mulle teada.

Sina oled.