Tasasünd

kukun ja kukun ning lõpp

paistab olevat hüljanud

minu algust

langen tasandiku kohal

millel leegid limpsivad 

viimseid päevi

lootus vajutab oma pitseri

minu muljutud kaelale

olen äramärgitud

leekides on silmad

vahtimas mind hingetult

nende käed rebivad 

naha mu lihalt

rebivad ja rebivad

taastun ja taastun

valu muutub humoorikaks

humoorikaks vihaks

saan hakkama ja tuiskan 

endast eemale kõik vale

kõik hingetu

saan hakkama ja tuiskan välja

välja endasse

näen teist korda esmakordselt

maailma 

teist korda esmakordselt

tunnen tänulikkust