hõljun aroomina su sõõrmeisse
kui lae alla tõusnud on vihapilv
kõditan maitsena su teravat keelt
kui sisised päevade muret
laskun udemena su tumedusse
kui värskelt pestud on meel
helisen kellana su unedes
kui meenuvad sul need

kes juba kõik on teinud sama
kuid liiga kärmelt andnud alla