Olen tõsiselt kaalunud selle halli
hämu sisse langemist. Selles ääretuses
puhkamist. Mõni teravam keel
nimetab seda eksklemiseks. Hallis
hämus saab luua värvilist. Saab. Saab.

Sära mu kallis. Sära läbi tiheduse
padriku. Eksle minu suunas. Värvilist
saab looma meie lahkühtimine.

Pole paremat aega. Nüüd ja praegu.