Meister

Meister, sulle palveid ei esita. Vaid
vaatan sind ja imestan. Kuis said sa
eluloo nii halli. Nõnda kurbuseni vajutan
hambaid huulde. Vaid sina saaksid
olla suurim palve. Vaid sina peaksid
teadma väärtust, mis enesel süüks.

Meister, oh nõnda vaevatu. Su lasteks
said mineviku unistused ja moor on
liiga kibe. Sul isaks läänetuul ja ema
oli libe nukk. Ja sina tunned end kassi-
kullana. Tunned tõmmet sissepoole.

Ma kingin sulle silmapilgu. Kingin
sõbraliku embuse. Laena oma vaeva-
pilli. Las mina siis viisistan tänase
leinamarsi. Las täna kannatada maailm.

Sest Meister, sina oled vaikne kuulaja.