Petrichor

Iliad V. 339–342
Blood follow’d, but immortal; ichor pure,
Such as the blest inhabitants of heav’n
May bleed, nectareous; for the Gods eat not
Man’s food, nor slake as he with sable wine
Their thirst, thence bloodless and from death exempt. †

ESIMENE OSA 

Πέτρα

*

vaadatakse tuld, see on ilus,

kui varajane ilutulestik,

moodustanud roose, sinisele taevale,

kahvatu figuur,

noaga kraabitud,

ütleb: võta mind jäägitult,

*

kadunuke vaikides seisab,

majad nagu vaha,

vaatle neid,

metsa laul lõhnab sõnadeta,

saadaval on metsikust,

*

tempest, ärkad kuumavana,

selg nagu pühapäev,

lihavõtted saabunud,

munadel on atlaslik olla,

*

võlu saab siis kui...,

tantsimine kuu valgel,

imed, mis sünnitavad lapsi,

panid oma roosid maha,

vaadati tuld, see on ilus,

TEINE OSA

ἰχώρ

*

üle selle mis kõigutab,

foucault pendel,

miski jumalik vägi,

lööb neid kokku nagu kive,

*

see sulatab maagiks,

võtab rohu, teeb terveks,

ei – teeb roheliseks,

*

maailm on imeline...,

*

samblal istub konn,

õhku täis, kustumatu läige,

silmatakse näilist,

välditakse tõde,

see ei vao,

KOLMAS OSA

Ζαγρεύς

*

esse, kui rahu,

enam ei valvata uksi,

nad ütlevad: võta sussid jalast,

ma olen paljajalu,

*

aga kodu on mul...,

siin, seal..., kusagil,

thaw, ma ütleksin,

*

kui huuli märgata,

lasti lapsi õue mängima,

meie olime alasti,

*

nahal voolab su jõgi,

koer mis matmata,

hommikus on tsinki,

ma sündisin parfüümiks,

*

tea, kui lahke on...,

siis teaksin sind.