ei keegi, ei keeli, teiste kõrvu visand,
müüdud nahkadele maradööri märki,
nad kandsid üleeilset särki,
sel kirjut: maaaaaaaadddddddnnnesss…
)
rabasime jalutute armastuse tuhku,
meil tuli igavese tuha alla puhku,
kui sadat ilmaimet imetella,
neid naise-kurve õrnalt silitella,
sel korral kordasime vana ütlust, et
kõrbes kiida igasugust vett!
)
näole andev vabavalla voli, puruks,
kui armastav, kui tuli,
neid südameid suruks,
siis tuuli lapsed püüdsid kastrulisse,
nad punaste pühade paiku,
kohe üldse, ei kippunud kirikusse,
)
nad naersid lagi kõrvust, vete vulin,
kevad marsikava kõrval, mõrvu
plaaninute hingitsuses kõlas
tore kasemahla sulin.
No comments:
Post a Comment