Pühendet lauluga

+

seal hingedena tagatasku orgu

mul juhtind vead, kui armaada

kel räsit pead

üks idee, neid meil on mitu, 

mis kutsund relvile, haarama

üleskutsetest kui päevakoera

liberajast, 

aga ma teadsin sünnivalu kiuste, et

mu lõpp on algusega samma, 

neil, kes defineerimata helgenahksed

on hinges mustad süvikud, ma

tean, meil olid odavad, nii odavad

ööd, mil kaotsiläinuil kasvand süda

lausa seitset tölli, ei kaitseks

saarlastel üht aimu

kui Kihnu äärset vainupead, udu merejoomel, hallid suitsurahnud, 

otse rannalt, seal puhkamata laka peal

on kodutus kui äärivaimu, 

d

nüüd sõnum on selge, kuid pole selged

pead, 

et rõugevalus, sünnitus on omakohtu soos,

virvad tulukeste valges, silmad

tõsiuskse pendelkiuste kaetud kõikse kaunimaga, kristallid, smaragdid,

eestlase egalitaar-tahvlid, kutsund natosmaise heaolukoja esimeesnaise presiidiumbollocksi, et neil

kes muidu nii taltsad ei tuleks viha andi, 

neil kes muidu, rind nii kummis, 

ei oleks nii head, kui seal ülal pandi

mõni usk suruõhu alla, 

f#

üldiselt oleme siin kõik haldjad nei fairied, vikerkaared taevas, mõni kääbuski,

kui kullapajata, 

meil euroliidu suguluspuud on kuskil ida ja taeva vahel,

ei sest saastu rohelised väljad, 

elekter on tasuta, ei seegi keski pudrunui, 

kui nägi kullat peegeldussi, 

lõi läbi ja lõi lõhki, truspa käivitu, 

käi vi...u, vasta vastikut salaussi,

varsti jälle on hard rock laager, 

nüüd ingleid seal kohatud

on deemoniga samma, 

seep sambal on eestlusele geosfääri, 

et jõulu asemik on jälle nääri,

6

mul muidu lihtrahvataoline on eluolu, 

mõni rutska, nukid pärasoodu, 

verine pale, naha alt kõik, 

udus ma tunnet unistamata unistusi,

siililaadne filigraan ja mõni

paleus verekoera ohtu, ma ei taju õhtut, 

ma olen see,

y

kes valikule seadnud kord on tõmbed, 

ma pidavista olema see naljanumber

elu kõverpeeglis, mul klounnaadist

aariani on munerebulööki, 

ei lähe sisse mul see mõte: sant ja

selle kopikad, 

ei lähe sisse mul see vaestemaja sööki, 

7

jälle see sinu 

ja sinust õhkuv vabavallavoli, 

Kiir kõik kutsund võttemaie, võeti adrust

päevalõpuheina, eestlaste rannajutte, seep

see hõbevaramu, 

Liblemoodi moodi lännu, egas

Kui teaks et purju ei tee, siis ei läheks vist tilkagi alla,

see meil ooper, mida ette kandnud

generatsioon ja päevalõpuvile, 

mõisnik juba, nüüd see riikki, laulab

monopoli laulu, 

8

et sa liiga teadvel eip püsiks, 

ainult vatti ja vilet, haamer peatund õhus, 

miilitsaga kärbsesilma tõtt, 

küsimusi ei küsiks, 

nüüd on võimud ohus, 

õhkõrnas sügisrohus, 

hoovil paistmas viimne päike, sol

see teiselaadi, maailm on alasine, 

laulmas kandlega või ilma, 

laulmas ilmast ilma, 

rõõmu serenaadi!