Panavision

Kas olete valmis?- meilt lugusid ei kuule, kui

käsi südamelt, naer kõhus, tõuseb visalt

suule! Et kui su asjast pisematki asja saa, Ei -

näed trammi vile viliseb suuta, sinagi tead, kui

kodutule valge on loojuva tunnivahi päralt silma,

koogit hoolimatta närust ilma,

mille sa kurbusega sünnind, ma olen lihtsate päralt,

nagu meres on lained vasta kivi, (see pisike klibu vää?)

su loosungitel tähemaiku, va libu näed,

libistanud mehevaiku,

otse kurgu roojatorru, mmm porrusupp on 

haritute maitsele, leem see küsi küsimärgita, et

sina kes sa vajat ohutunnet, 

leiad lavalt selle, ossa mullet, moes taas

härrasmehe peks, näe kasutagem ära, meestel

traumalävi murdumise äärel, viimane vintki

äää lõpetanud laulujoru,

kui ma ületanud hädaoru, nüüd

tuisumäe jalamil, lumel vallatu on nimi,

nime symbolid on priskelt suule

kõrvetanud kylmavilli,

sa oled pannud, nemadki enda suhu

selle mille vili

on kutsumatu kylaline.

:-:

X-wingi vihisedes kosmilisse tuulde, filmiõhtu,

see Netflix ja chilli, seal asetasin

kûsimata suudluse su suule,

sõge sõrmgi lipsas kuuma-märga, mul tallad

käitu kui kraabin justkui punast näinu härga,

et sinu hinge avamata võtmest,

kõik kytked, kõik ma ütlen, surut

pärast kummilisse agusihkvalikku, nätsukummilisse

udusogane ja murest murtu, 

kui murest tuntuks saanud spermasoidi, bituumenkate,

teate kyll - see ruberoidi,

meil katustel on meistreid tarvis, ma isaliku 

käitumisse läinud ehk liiga, liiga 

sisse…

5@

salamisi, tasa, tasa, 

meil metsa oli, me võtame kõik metsa maha,

näe looduselgi hallid kirbud, 

suuremad kui meilgi,

ei heterosfääris kummatisi, näoga kummalisi,

tantsusaalis tantsind geigi,

kel pudeliga ankrud surut,

sel tohhoo tonti täide viinuks unistusi,

sind söögu see viimane, sealt metsast - susi!

j^

meil läbisaanux eraldus ja ühe valla vägivald,

kui toredasti kriban kirjaniku, sel kruusateel, valge,

valgem, kirjaniku jalatald, 

saabast parem usku tahut, ei päevamärgist 

poolkuusirpi, ei religioonist miskit jahund,

ei võta varast vaga kirpki,

ses luules pool on oidu, kui

läbi eha, üle koidu - ma sure eri,

megaväixeid surmi,

mul peenutsedes peeniskene

lauldes ületab su keha-nurmi,

kurb, et õnneks tarvis teisi kurbi.

db

nendel mähit märgist naitu selle, (kutsu

nüüd teda), ma küsin: Kelle?

keegi kes sind kõrist haaraks, vaga vesi -

sygav põhi, maga esi-

vanemate kääpakuri, 

no neljast piisab kollektiiviks, 

Või mõnest progest,

Mõnes TiiVis!