ja sellest mis valmis kordumiseks, et peletatud ja pindmiste
varjus valitsenud kordnik ei oleks seal sedasi vaid ninanipsuks
vaid üheks hiilgavaks ja ehk ka revolutsiooni loovaks mõistupärasuseks,
seda vaid hetkelise aimduse tõttu ja vahest ka mõne kaunitari
silmapilguks, need õdususe vahvad inglinäod ja kui seal
polnud mägesid nähtudki, siis naisekeha olümposed
said jumalatelt tagasi võidetud, vähemalt seda sai mõlgutatud,
tagasi siin ja seal, kus harjumuste hirmust valge ori
ei soovinud vaadata ega näha oma elude juhtiva organina
enese vaba tahet, valik, mille müsteeriumi nähtamatud
sandaali-kandjad olid nuputanud, löönud käega selle igavikule,
möödunud aega moonutanud nähtustest, pidurdanud teadjameeste
ees ja palunud näidata suunda selle kõige lõppu,
et siis, et siis, et siis paradiisi koidikul oleksid ainsamad põlevad
mõõgad olnud tema ja mõne uue nais-nähtuse peos,
peletamaks seal pesitsevaid peletisi, muutuste kõigesööjad
ja hindamatud tundmused, sellest valgus, sellest algus,
kõige vanaduse ja illusoorsete oleskluste piknik,
dimensioon 5 juba kohal, ainult lasta lahti sellest eelnevast,
nende vahimeeste nägudel peegeldus vajakajäämist,
küll mõistavad nemadki, kui lineaarsust ruumiks muudetakse,
et võit pole mitte teiste vaid enese üle, eest, alt ja mööda.
No comments:
Post a Comment