mulle midagi vastu haukuda
haukuda (nagu krants)
haukuda: auh auh auh – just sedasi
kõikide eesti laste moodi
kelle vanemad on neid vaikima sundinud
sest lapsesuu ei valeta
ja tõde see sama tõde
mis Giordano Bruno tuleriidale saatis
jah tõde see sama tõde
mis berliini müüri langetas
mis vägivaldseid liite purustas
impeeriume unustusse vajutas
jah see sama tõde
tuleb enne soolast ja pärast magusat
enne hambapesu ja pärast une aega
eriti valusalt tuleb ta koos hormoonide ja aknega
siis pole enam pääsu
siis vaadatakse juba peeglisse
ja vaatavad ka nähtamatud
siis pole tõe eest enam pääsu
ta tuleb ja murrab su maha nagu vasika
lõikab kõri läbi ja vaatab su vasikasilmi
kui sa püherdad oma kuuma ja aurava vere sees
sest tõde see ainumas
tõde uskmatu
tõde värvikas
tõde ainuõige
tõde muutumatu
konstantne tõde
oma muutuvuses
jah see tõde
saatis juudid ahju ja natsid poodiumile
saatis poolakad mulda ja kommarid orbiidile
see kuradi närakas tõde
mis igale ühele oma
nii närune ja paljunäinud
nii üksik ja niivõrd kollektiivne
mürgine tõde
sinu ja minu
tõde ei salli tänulikkust
tõde ei salli armastust
ei salli rahvust ega riiki
ei salli inimest ega perekonda
tõde võtab su paljaks
nuhtleb sind seamoodi
kristuse tõde ja roomlase tõde
kirikuisa tõde ja altaripoisi tõde
tõde kui on öö ja tõde kui on päev
tõde siin ja seal
tõde iga nurga peal
ta tuleb oi kus ta tuleb ja siis ole hea mees
ja peida oma naine
ole hea naine ja peida oma mees
sest tõe eest ei ole pääsu
ta sünnib ja sureb ja sünnib uuesti
võtab su oma karedate käte vahele
ja raputab nii kaua kuni soolikad
su kõrvust ja suust ja ninast ja silmadest
välja voolavad
siis vaatab ta sind lapsepilguga
ja ütleb: inimene harjub kõigega
kõutsi kombel mängib ta su surnuks
nagu pisikese hiire
ja kui see kirjeldus tekitab õõva
siis ära muretse
tõde see ei koti
tema nimel pole ühtki halba tegu
ühtki halba sõna
ta võib veel meid teha kui soovib
me oleme väärtusetud tema väärtuses
mida me ise nõnda tuliselt kaitseme
kaitseme odade ja kirvestega
teeside ja antiteesidega
kaitseme fõderatsioonide
ja konfõderatsioonidega
isade ja emadega
vanaemade ja vanaisadega
vendade ja õdedega
oma vaimustava kehaga
mille igas pooris ta kristalselt särab
juba sündides vahib ta meid
pillab maha ja pühib puhtaks
asetab kaminasimsile et oleks
ikka tore vaadata
jah tõde sööb oma lapsed
iga päev närib ta tükikesi
ja keeldub tõusmast oma troonilt
sest meie närused kummardame teda
kas kuulsid maailm
kas kuulsid rahvas
meie see tähendab sina ja mina
meie kummardame seda sama tõde
tõde kes võtab meid kõiki iga päev
lõppude lõpuks
see sama
see närune
see kuradima
see sitane tõde
No comments:
Post a Comment