lase paista mis sinus on hea ja ära pelga
lase paista mis sinus on halb ja ära pelga
säragu valgus ja liibugu pimedus
õhtul kui peidetud olendid on väljas
ja verekuninganna marmorpilk
on ainitiselt sinule suunatud
kui pidulised kõik hambutud ja kihvalised
sulelised ja karvased
tolmused ja väsimatud
teritavad oma roostekuldseid pistodasid
ja silitavad kullast ja hõbedast ehteid
sõrmus konnalise peos (kullakallis)
kahvel kükloobi silmamunas
antiikne iroonia
haldjate varastatud lapsed (eikunagimaalt)
ja pisikesed võrratud imed
sinagi istud oma tulikivist troonil
seljas läbipaistev ja õrn sinakasroheline hõlst
liikumatuna näen sind iga külje pealt
ja verekuningannal pole sinu vastu mitte ainumastki
ma kordan mitte ainumastki lumma
sest sina olid võitnud mind juba enne maad ja ilma
sest olen juba joonud su allikast kevade esimeses sulas
sest olen turninud su küngastel ja lamanud aasadel
vaadates taevalaotuse veneetsiat kus pilvekanuud
mööda aerutavad ja kus sinise välu taga magab
pilkane pimedus tehtud minust ja sinust
meie tumedast ainest
silitan su sääri ja sa avaned irvikkassi suuna
ja kui osa minust on saanud sooja
ja osa sinust hoiab emalikus kütkes mehevarssa
pöörab kõiksus pooli ja leiab end taas
hommikul on kõik uus kui ma kõnnin sust eemale
ja tean et kõigest kange kohvi ja vaikuse pärast
pole sul minuga asja sest mõni tung on möödanikust
jah möödanikust parem just nii just nii just nii
ja mina kuulun sinu öödesse jah sinna ma kuulun
ja see on hea nii hea hea hea
No comments:
Post a Comment