ja maa nende jalge all muutub sooks
taevas nende kohal väravaks
kodus pole lukku ei ustel ei akendel
emad on väljas ja lapsed on hukatud
enese edevusse
teedel varitseb ohte
mõnel on naise kuju
ja mõni lubab sind kosida
teede ääres kasvavad jalakad
kaugel kaugel on pühad linnad
kõik on vaadanud kord nende poole
kõik peale sinu
sest sina ei usu pühadust
sinu valu on saavutatud läbi õnne
kõik sinus kasvab üle
kuid ka sina tead
kui kõiki on kutsutud siis pole ühele ruumi
No comments:
Post a Comment