Kodus polnud sooja ega külma
mul koduks oli maailm
linnulennul langesin ma alla
ja üles polnud enam asja
kodus oli valge ja pehme
mul koduks oli maailm
embasin ma neidu
ja ennast unustasin embamast
sõber rändaja jagas lahkelt
mulle oma viimast palukest
mina teadsin viimaseid
kellel polnud kahju meist
sõber rändaja laulis sinilinnust
üht laulukest
mina teadsin viisi juba peast
tundsin minagi üht valukest
kallis hing tule tagasi
teeme tule nende õuele
mina tean su kurbust
ja mina tean me jõuame
kallis hing ära unusta
ava silmad ja sinagi näed
mina tean nõnda sinagi
et jälle ühendame väed
No comments:
Post a Comment