Maagia

Võlur ütles mulle, et olen vana ja nooreks
saan vananedes.

Mõistmatuks jäi tema mõistukõne.

Salaja ja päripäeva keeras ja pööras mu elu.
Sinu sukapaelade vahele peitsin oma süütuse
ja tundsin end vanemana.
Sinu juuste sisse peitsin oma pisaraid ja keelasin
endale võõrast kodusoojust.

Ma tean see võlur olid sina ja olin mina.
See võlur naeratas ja tegi mulle pai.

Sureva rahva seas märkasin sädelust
ja see olid sina.
Võlusid mind ja ennustus sai tõeks.

Elupuu kasvab meie õuel ja iga kevad
tantsib ta tuule ja vihmaga meie elu.

Võlur peitis end meie metsa
ja ükskord võtab ta meie lapsed,
et lausuda neile ennustusi meie ajatusest.

Ja ühel ilusal päeval võtab ta öö
endale kaasaks, sest igavikul on vaja loojaid.

Ja ühel päeval võtab ta meid enda varrukast
teistele näitamiseks.

Oleme maagia.