LiDi

Kunagi pole olnud juukseid nii heledaid
juukseid nii siniseid
kunagi pole olnud selliseid inimestest enamaid
sama aja eitajad millele väärtusetud annavad väärtuse
kuidas hinge kaunidus peitub valeliku tarkuse taha
ja väga sarnane luuletaja palve elamiseks
ja suremiseks

kõik jalad kaela ümber ja suudlused võltsilt keelatud kohtades
sama hinge mitmistunud füüsilised manifestatsioonid
sama tule erinev leek
sama valguse süüdistav pimedus
sama pimeduse armastav valgus

ühe loo mitu algust

pikkade roheliste koridoride varjus sünnivad ja surevad
vaikivate suitsetajate lootused enne ootust ja ärevust

kunagi pole olnud puudutusi nii pehmeid ja ihasid
need õrnad ja karmid ööd mõnulevad meie mineviku patjadel
ja kunagi pole olnud nii piirituid enesepiiritlejaid
kelle valguses võib isegi poeet uskuda end imeliseks
kelle sõnades võib leida end üksik rändaja
kelle südames võib saavutada iseseisvuse

kunagi pole olnud juukseid nii heledaid
juukseid nii siniseid

hingi nii valgeid.