Sunday, July 9, 2017

Kakofoonia

Tänavad või kruusased teed lõunas. Ega vahet pole,
on vaid suur, suur kulgemise eripära. Susside-sandaalide
sahistades või rehvide vingudes. Suur salapära on mõlemas.

Lapsed siin või seal. Ega vahet pole, on vaid õhk kopsus,
et kisa tõuseks taevani. On vaid vanemlik huvi ja tähelepanekud.

Maailma soontes pressib surve meid kõiki südames kokku.
Tere ja head aega. Head ajatust ja soovime ruumi juurde
sest nii palju ruumitust võib külge hakata. Riivata uhkust
ja küsida juurde.  Ega pole siingi vahet ainult külg küljes.

Vahemaad on kõrgustikud. Sina ees ja mina järgi süsteemid.
Järgmisel korral vahetame. Higil on ikka selline soolane mekk
ja kirbe lehk. Higi näitab hõõrdumise mastaapsust. Lugu liigub.

Ega vahet pole. On vaid sügavik ja tasane langemine. Põhi on 
kõrgemal. Kokku jookseme me alati. Kokku jooksevad me teed.

Pisarad või naerukurrud. Ega sealgi vahet pole. Üks on teise
äärmus, kuid äärmuseid armastatakse ja äärmustele pühendatakse
luuletusi, filme, kunsti. Äärmuste nimel valatakse verd. Verd.

Elu või surm. Vahet pole ja samas nagu oleks. Kõik on vastu-
pidine sellele millisena see tundub ja miski pole vastupidine
sellele millisena see tundub. Elu või surm. Olemise pahupidisus.

No comments:

Post a Comment