Raske on meenutada, missugune olin eile,
sest päevad on kõik nii sarnased. Eriline
muutunud tavaliseks. Vahet pole, sest nii-
kuinii on tulemas torm, millele pole veel
nime antud. Tormi seljas ratsutab jumal
ja tema nime ei oska me hääldada. Ime.
Igavik on pikk, ütlesid sa mulle, kuid
kuidas saab ta olla pikk, kui ta on igavik.
Pikk on siinkohal siis ajas muutuv väärtus,
mis tähendab, et igaviku puhul muutuvus ise
on väärtuseks. Tänan erinevuse eest ja kerin
kardinaid. Nõnda raske see olema ei pea. Peatu.
Tänane saba on söödud selleks korraks, nüüd
pööran oma pilgu järgmisele taldrikule, sest
olen niivõrd näljane. Uudishimu tapab ning
jumalale tänu, et sünnime ja sünnime üha.
Vähemalt armastus on endiselt salapärane.
No comments:
Post a Comment