vihmal on remmelga lõhn ja mulle meenus üks tuttav laul
kummitab mind ühest kõrvast teiseni
vihmal on tänapäeva hääl ja mulle helises laantekoor
kulla kuulaja see heliseb sullegi

rohul on loomasoojad lamatised ja õhus on vaikus
peale kuute õhtul tean ilma kellata
millal loomaks või loomast inimeseks saan

peale kuute õhtul tean ilma kellata
millal päike peab kosmilist lõunapausi
ja lepetele võib kuu eest salaja pandimärgi anda

närviline isu on minu väikesel peegeldusel
ja näljapaistes nägu

kuid sellestki hoolimata võin tervete päevade tervituseks
kajada üle olemise

sest lamagu ma või mitte
õhul on minuga sama tekstuur

ja kõigele olen valla