seierite vahel on liiva ja peas on sõlmed
kuhu jäävad kuumad ja higised kehad
jäävad mõnust oigavad meeled
ja sajandite vanune ükskõiksus
kahvatute naiste ees langetas nii mõnigi pead
vaatas nahast läbi iseendasse ja jäi pimedaks
kuhu jäävad armastuse liigid ja tundetus
jäävad mahedad allikad ja katlakütjate hukk
veel peaks olema vee maitse
ja taevast kündma lindude nool
ja surmal peaks olema elujanu
ja vanadusel kogemuse haljas rahu
hukule seisab vastu ainult hukk
ja jätab endale mõistatuse naudingust
ja tantsib meeletusest punase mehega
ja võidujoovastuses kingib oma hinge
seierite vahel on liiva ja teadmatus on raske
suitsukoni jäljed kõrvetavad nägemise nurka
kuhu jäid armastuse soojad laulud
kuhu jäid vapruse vahvad laulud
seierite vahel on inimkond ja ajal pole põhjust
No comments:
Post a Comment