Ja kuidas läheb meil täna? Küsis ta teadmata
enese tundemagnituudi päeval, mil auto alla
hüppas viiesaja kilomeetri raadiuses viis
inimest. Tuhande kilomeetri raadiuses kõlgutas
akna või katuse serval jalgu viissada inimest.
Jah meil läheb kenasti. Kui veelgi enam inimesi
end järgmistele radadele heidab, lootuses paremale
elule. Elutus. Grillihooaeg on alanud ja meie
kirtsutame nina kremeerimise peale. Naljakas.
Ujumishooaeg on alanud ja meie tunneme lämbumist.
Kirstud upuvad vihmasadude järel või soistes paikades.
Sullamulla. Mulla alla. Hing on kindlasti valla.
Tuba lõhnab rikka mahagoni järgi ja riiuleid
katavad suured paksud nahkköites raamatud.
Kant. Goethe. Nietzsche. Jung. Nii palju veel.
Kui iial hüüan rõõmu sunnil: "Oh ilus hetk,
oh viibi veel!" - siis ahelda mind samal tunnil,
siis olgu lõpp mu maisel teel.
Meenutused, millel lasen kõvahäälselt kõlada,
et ta tajuks minu teadmiste väge. Uudishimu.
Minu samastumist kalli härra doktoriga. Faust.
Lisaks ripuvad seintel plakatid teadmata ja mõne
mu isikliku lemmikuga. Filmid enne ja pärast minu
aega. Peeglike, peeglike seina peal, kellega ma
räägin täna seal. Siin ma olengi kahestunud.
No comments:
Post a Comment