kui sinu suudluste tunne on hajumas. Nutan
patja ja anun nähtamatuid vägesid. Olen meeletu
ja soovin südames, et sinagi sama teeksid. Kindlasti
mitte. Kahanen päevadega. Öösiti istub minu rinnal.
(Tunne hirmu üksinduse ees. Oo jaa, sina lapsuke.
Tunne hirmu, et ma võiksin sulle abi pakkuda, et
võiksin sinu tumedama tunni dirigendiks olla. Et
rasketel hetkedel pupille laiendada. Et varajase
eneseusu taastamisega end mitte liialt heidutada.)
(Luba mind kallis lapsuke.)
(Luba mul hoida sind.)
Viimastel päevadel olen tundnud märgatavat
elujõu taseme kerkimist. Karjun onaneerimisel
hääletult. Kõnnin tantsuliselt ja piidlen piigasid.
(Kõigil samad kiskjalikud omadused. Et jääda ellu
kiskjate maailmas, tuleb ise muutuda kiskjaks.)
Aga pimedus hakkab vastu vaatama, kui küllalt
kaua sinna enda pilku suunata. Et võidelda koletistega.
Aga ehk olen mina see koletis ja manan ise enda
reaalsusesse neid kujutlusi. Aga ehk võib proovida
mõnda teistlaadi versiooni minust. Hiljem meenutan.
(Ära muretse väike lapsuke. Sinu aeg on tulnud.
Nüüd näevad teisedki. Tunnevad. Võta mu käsi
ja lööme pilbasteks kõik need uksed, mis meie
ees on sulgunud. Suletud.)
Täna seisan üksi oma alastuses ja keeldun kuulamast
mõistuse häält. Sukeldun puhtasse tundesse ja seisan
vastamisi oma hirmuga. Täna ei võta mind kibestumise
leegitsev saabel. Täna võin pöörata oma pead kergusega.
(Tantsi hing ja tantsi süda. Võibolla mitte täna. Võibolla
homme, aga ükskord ma saan su kätte. Sa võid joosta
aga sa ei saa end peita.)
No comments:
Post a Comment