Laul

Kätte on jõudnud tasategemise aeg.
Habe on aetud, öösiti padjal krabiseb.

Kallimad on ootel, ise leian end
nii päeval kui öösel enda seltsist
ja naudin seda aina rohkem ja rohkem.

Kõige kallim vaatas mind läbi pikksilma,
nüüd näeb ilmagi.
Näeb kuhu kuhjatud on armastust,
mille ukselt on murtud tabalukk
ja kõik on maailmale valla.

Üksindus on viisita laul,
laulab minuga koos.

Kõige kallim on nüüd ka mulle nähtav,
tema laulis ka siis kui polnud üksi.
Meie laulul on nüüd mõte.
Eraldi oleme koos paremaks saanud.

Meie kõige kallim viisita laul.