Eestlane

Vahe on selles, et meie pole nagu nemad,
ega peagi olema.
Nemad peavad olema nagu meie,
sest nii on õige.
Seda ütles eilne eestlane.

Eilne eestlane pole teadlik tänasest maailmast.
Kuhu pista USB, kuhu pista till.
Naisedki pole enam sellised,
nagu eilne eestlane mäletab.
Kultra pidudel seisid naised ühel pool ruumi
ja mehed teisel pool.
Täna on kõik segi paisatud,
selle tõttu on eilne eestlane,
nagu peata kana.
Tema sisemine kompass streigib,
andurid on katki.
Eilne eestlane kuulab raadiot,
vaatab telekat ja usub poliitikuid.
Tema mõistab, et teda ei mõista keegi,
aga ta loodab.

Eilse eestlase toidulaual on
sealiha, piim, kartul ja leib.
Sest niimoodi on õige.
Sest ega eilne eestlane pole üleeilne
kes seavittu ja kaalikat sööb,
sest see pidavat eestlase rahvustoit olema.
Ega tema pole eilane,
mis sellest, et eilne.

Eilne eestlane ei salli tänast eestlast.
Ta kritiseerib neid aga sisimas teab,
et tema on lihtsalt pettunud,
et keegi ei võta teda mängu,
et natukene on nagu kade olla.
Tänane eestlane teab ju kõiki maailma asju
ja teab, et maailma asjade sees
on veel varjatud asju.
Et maailm on nagu üks suur matrjoška.

Eilne eestlane ei näe värskelt õpitud
maailma asjadest läbi.
See morjendab teda
ja ajab tagatipuks veel närvi.

Eilne eestlane armastab televiisorit.
Ta istub iga päev selle kasti ees
ja imab nagu käsn kastist tulevat informatsiooni.
Tänane eestlane käib internetis,
aga seal on tänasel eestlasel kerge,
teada kohe, kui vilgub – paha,
ei vilgu – hea.
Miljoni võidud – no go.
Sotsiaalvõrgustiku laigid – hää.
Eilne eestlane ei armasta internetti,
seal on liiga palju vidinaid,
see ei kõlba kuidagi,
sealt ei saa õiget asja tulla,
sest õige asi tuleb ikka sealt kus lihtne
manööverdada.

Eilne eestlane ja tänane eestlane
saavad bussijaamas kokku,
eilne lööb pea maha
ja tänane kuulab klappidest
tervisliku toitumise eripäradest,
ning vaatab pilvi moodustamas
rediseid, kaalikaid ja elevante.
Tänane eestlane läheb tänase eestlase
lasteaeda, võtab oma unisex riietuse
ja mentaliteediga lapse,
ning viib ta koju, kus valmistab
teda ette Waldorfkooliks.

Eilse eestlase laps satub ka vahest sinna.
Pole hindeid, pole pastakaid, pole meiki,
pole suitsetamist vahetunnis,
pole isegi alaealiste rasestumist.
Eilse eestlase laps saab närvivapustuse
ja kaebab.
Sest see ei kõlba kuhugi.

Tänane eestlane ei toida ravimifirmasid,
vaid kasutab homöopaatiat.
Kasutab suhkru ja e-aine vaba toortoiduaineid.
Kasvatab ehk isegi tagaaias kompostis.
Hambapasta on fluoriidivaba tänasel eestlasel
ja MMS pole mobiilne poleemika.

Eilne eestlane tahaks tänase eestlase
tuleriidale panna, sest kuidas
julgeb ta mõelda teisiti.
Kuidas julgeb ta olla erinev.

Aga muidu istuvad eilne ja tänane eestlane
kõrvuti nii bussis kui trollis.
Loevad samu minuteid tööpäeva lõpuni.
Ehk isegi jõuavad sellise pühaduse teotuseni,
et hakkavad veel üksteisega paarituma.
Mis siis veel juhtuma hakkaks?

Aga üleeilne eestlane näeb juba helisid ja kuuleb värve,
tema jaoks on kõik ammendunud.
Las lapsed krativad.
Peale surma mõõdetakse meid kõiki
ühe mõõdupuuga.