Monday, June 27, 2016

Läbi ja lõhki mees ei oskagi olla
väsimus vanadus nii noores eas
inimesed jooksevad mööda
ise lonkan sihitult
sihid kõik peidus
globaliseerunud ühiskonnas
kõik on ühenduses
aga üksindus on midagi talumatut
pea loksub õlgadel
süda ripub tühja paunana rinnakorvis
päevad veedan diivanvoodis
rüperaal süles
kleenexi võit 
vaip on pabertaskurätikutest 

kuidas olla
kuidas veeta edasine aeg

kas unustada ja vaadata ette
või võidelda

peale iseennast tuleb armastus


No comments:

Post a Comment