1. Inimese loomine
Vahepeal tahaks süüdata põlema su juuksed ja vaadata sind
ringi jooksmas mööda elamist.
Vahepeal tahaks piiluda sind kui tegeled oma salajaste
asjatoimetustega ja irvitada.
Sosistada sulle kõrva läbi une,
iga öö, et vaadata kuidas sa hullud.
Vahepeal tahaks nii võrratult palju halba korda saata
ja vaadata sind kannatamas, et tunneksin inimsust tärkamas endas.
Et tunneksin sulle kaasa.
Et võiksin öelda, vot see oli ikka kole ja õel ja paha.
Kuidas veel saaks poeedist inimene?
2. Poeedi loomine
See on üks kuradima raske teema.
Võtad raskused, pistad saviplönni raskuste vahele.
Vaatad mis saab.
Jood päev otsa õlut.
Higistad selle saviplönni peale või urineerid.
Sülitad, paitad, mudid, loobid, lõigud.
Tood enda voodisse, viskad välja.
Tutvustad sõpradele, sugulastele, vanematele
ja ütled neile kõigile kui tore ja hea see saviplönn on.
Ja siis ütled järgi, kui jube ja õudne on see plönn,
kuidas ta haiseb ja kuidas on lömmis.
Kuidas veel saaks inimesest poeet?
No comments:
Post a Comment