Kirjadest

                   Aeg enne ja aeg pärast, 
komad pole kunagi varem ütelnud rohkem kui tuhat sõna,

pole lähemalt loetud, inimesele ei meeldi kui liiga lähedalt

kirjutatakse, enesesse vaadates puudub teeseldud kontroll,

siis saab liigne krüptilisus selguse tähe ja säde silmis

ehmatab peegeldust, ma tean, ma tean, et teadmata

saab igapäevane inimene õndsaks, ma tean veel, et 

sina pole ju saanud, mõtlev ja mõte, mõtlev ja mõte,

kiri kuningale

meie lugu sai alguse juba milleenium tagasi, kui sinu

läbipaistev kleidike võõrapärast keha käivitas,

enne sinu ümbersündi ei jätnud ma rumal su hauda rahule,

nüüd iga sajandivahetus, mehest naiseks ja vastupidi,

ei pea ma lugu neist riituslikest traditsioonidest,

kus ma pidevalt meie nähtamatut nööri pean nüsima,

annaks vaid rahu mu valikute keevaverelisus,

kiri enesele

valides hoidmise, saigi lahti lastud, nii lihtne see oligi,

aega läks aga asja sai, tubli poiss.