Kunagi, kui üks meist maha jääb, polegi sellest nii kahju,
et mitu ilma ja mitu valu tagasi nähti mere poolt
värvideta purje ja meest, kelle siht oli mäe tagusesse
kõrbe minna, seal tema siis trotsis liivatorme ja kuumust
ühes koopas, kus madu ja lõvi oma loomuvastase
sunniga tema seltsis aega veetsid, lõvil üks unenägu:
sünnib hundi hingega mees, sünnib lapse kehas nagu teisedki,
sünnib mitmendat korda, ulub täiskuu poole, kuu kui hiiglase
silm, pilkumata nõuab oma ulgu, oma igatsejat, seal see mees
siis ulub hundina ja maailma pimedust valgustab see kuu.
Maol üks unenägu:
sünnib kuujumalanna hingega naine, sünnib lapse kehas
nagu teisedki, sünnib mitmendat korda, naudib tähelepanu,
igatseb oma piinleja palveid tema poole, igal taassünni ööl
valgustab nende sümbioos maailma ja tema süsteeme.
Pärast reaalsuste põrkeid ja mustadest aukudest sündinud
hingi, Varjuriigi kodanikele alust andmata, põimusid
kuldsed niidid kosmilise kassi mängukanniks, kes nüüd
püüab hiiri mitte kohusest vaid mängutundest. (Ilma asjata).
No comments:
Post a Comment