Me oleme Stockholmi sündroomi küüsis
mu kallis
päevast päeva vägistame teineteise ajusid
ja sellest idanenud sohilapsed karjuvad
meie toa nurkades
aga sa oled nii kaunis
me oleme vihased armukesed
päeval tahame me üksteisel
silmi peast rebida ja öösel
üksteise riideid
aga sa oled nii kaunis
lähen viskun nurka ja karjun samuti
kas saame ükskord toimivaks
olen unustanud sinu esmamulje näo
oli see särakihvaline
punahuulis
lainersilmil pleeknägu
või mu ettekujutuslik miim
aga sa oled nii kaunis
mu kallis täna joon su koledaks
miski peab mind eemale peletama
võtan su ehted ja panen
enampakkumisele
sohilapsed söödan tükktüki haaval
kassile ja ootan reaktsiooni
aga sina oled ikka niivõrd kaunis
sinu kurrunurrututi saar
piilub teki alt ja ma tulen sinna
pärismaalaste pealikuks ning
mõtlen kõik ümber
ja sa oled endiselt nii kaunis.
No comments:
Post a Comment