pilbasteks see punker
sa ei saa minu eest end igavesti peita
ma tulen ja nõuan sind
mu äratatud igatsus
ma suitsutan su välja
sa tülgastav nostalgia
mälestuse hall monotoonsus

ma vassin ja valetan ja luban
sulle maad ja ilmad
anna end mulle
las ma sätin su läbipaistvasse
kongi oma argipäeva sügavaimasse
auku

las ma panen su sinna
kust elupäevade lõpul
ehk tagasi meelevalgesse jõuaksid
et öelda mulle oma alatul sosinal

sa said hakkama